Olen Kreekas.

Reedel vist joudsime Kreekasse. Paevades ei ole eriti kindel. Tean, et on augustikuu. Kuid jatkan seal kus pooleli jain.
Monte-Carloga jatsime hyvasti. Liikusime edasi Itaalia poole. Votsime rongi vaiksesse linna. Kohe kui yle piiri joudsime muutus koik. Majad on ilusad aga inimesed ei hooli puhtuseset. Tundub, et keegi ei korista seal kunagi.
Haaletamine on seal maal keelatud, kui autojuhid vahele jaavad tuleb monus trahv kaela. Olen varem seda riiki kylastanud ja mulle ta ei meeldinud ka siis. Proovisime voimalikult kiiresti minema minna sealt. Votsime rongi Rooma. Pidime kolm korda ymber istuma. Itaaliale loomuparaselt yks rong lihtsalt ei tulnud. Mingit seletust inimestele ei antud. Seda juhtub seal tihti. Inimesed larmasid monda aega ja laksid laiali. Onneks oli see viimane ymberistumine ja me olime Rooma eeslinnas ja saime metrooga edasi soita. Rongis kahjuks uinuda polnud voimalik. Ei saanud kuidagi end nii paigutada, et uni oleks tulnud. Roomas jatsime oma kotid hoiule ja tegime korraliku turismiyrituse.
Kell oli 7 hommikul. Sai kylastatud Colosseumi, Ceasari paleed, Vatikani ja muud saarast sodi.
Trampisime ringi 7-8tundi. Jalad olid paris surnud lopuks.
Puhtad kohad on linnas ainult need kus turistid kaivad. Muidu haiseb. Kerjused ja muud sarnased tegelased vedelevad majade varjus. Tagasi rongijaamas tahtsime dussi alla minna. Kuna selline ilus silt seal juba oli. Maksime oma raha ara. Aga tuli loomulikult valja sellist asja kui duss seal ei ole. Voimalus oli kyll kasutada kraanikaussi ja wc-d. Roomast soitsime edasi rongiga Bari-sse. Ohtul kell yksteist asusime teele ja mingi aeg hommikul pidime sinna joudma. Rongis olime nagu kilud, magada jalle ei saanud. Vahemalt mina ei ole oppinud veel toolis magamist ara.
Bari on sadamalinn kust on voimalik saada laevaga Kreekasse. Ostsime laevapileti, mis oli paris kallis. Marsuut Bari-Iguomenitsa. Tegemist oli oolaevaga. Kuid laeva yles leida sadams ei olnud voimalik. Myyja juhatas sinna suunas kus algas tollitsoon kuhu minna ei tohi. Keegi teine tootaja saatis meid hoopis maja teisele korrusele laeva ootama jne. Igatahes Itaalias nii tehakse. Eriti abile voi infole pole motet seal loota. Sest sina oled tyytu inimene, kes segab tema kohvi joomist voi magamist. Kuid laeva peale me siiski joudsime. Laev loomulikult laks sadamast valja 1.5 tundi hiljem. Miks, seda ei tea keegi. Soovitus neile, kes tahavad Itaaliasse tulla: varuge endale aega, arge imestage kui silt juhatab sinna ja kohale joudes juhatab silt tagasi sinna kust just tulid.
Hommikul Kreekas oli kohe parem olla. Inimesed ei larma nii palju ja hinnad on odavad. Sai vaikselt kohvi joodud ja kloostri poole minema hakatud. Klooster asub Ioannina linna lahedal magedes. Saabusime sinna tapselt oigel paeval nagu oli kokku lepitud. Aga tuli valja, et keegi seda ei oodanud. Arvasid, et moni paev jaame ikka hiljaks. Ehmatus oli neil suur kui me kloosri uksest oma kottidega sise astusime. Olime suht vasinud. Kuid samal ohtul toimus seal jumalateenistus, millest oli viisakas osa votta. Kella 21.00-01.00. Lopus ei jaganud enam midagi. Ei saanud aru kas ma magan voi kus ma olen voi kes ma olen. Kui lopuks patja nagin kadusin kiiresti unemaailma.
Siinsest tegemisest kirjutan varsti veel. Proovin leida arvuti mis on veidi kiirem. Inimesed kasutavad veel diskette siin.