Neljapäev, ei mäleta just väga palju oma tööpäevast ju ta oli siis normaalne. Õhtul kell pool kaheksa läksin trenni. Kodanik Anne kes muidu harrastab Daiji treenimist ühines täna meiega. Täitsa fun oli. Õhtul läksin veel temaga edasi kinno, olin eelnevalt sellise plaani tekitanud. Filmiks sai „Sweeney Todd„ mõtlesin , et olen hullult kaval sest valisin Johnny Depp´i filmi, kõik nais olevused viskavad seda nime kuuldes silda.
Mööda panin, filmis võis näha kraatsiilist tantsu terava noa ja kaela esitluses. Igatahes kui esimene kõri oli lahti lõigatud ja kaamera objektiivile vere tilgad lendasid, sain aru, et see vist pole romantiline teos. Peale filmi, arusaadavatel põhjustel kohvikusse ei mindud. Anne väitis küll, et film täitsa okei oli aga ma pole selles väga kindel. Öörahu saabus kell üks hommikul.
Nii reede, uus üritus. Tööpäevast jälle ei mäleta midagi, eks see tähendabki, et kõik on korras.
Õhtuks olin plaaninud kino, kaaslaseks Anu. Lisaks oli veel teine paar Jüri ja Elin. Film algas suhteliselt vara, kuskil pool kaheksa. Seekordne valik oli super, kõik osalejad kiitsid. Selline mõnus romantiline ja koomiline. Lisaks veel hea muusika, nimi „Once“.
Peale filmi tegime kiiremaid ringe vanalinna paarides, proovides leida vaba kohta. Peale mõningast lonkimist saime koha Hellas Hundis. Kuid suhteliselt koheselt hülgas meiega kaasas olnud paar. Kuid pole hullu, meid see ei häirinud. Anu tegi mõned kiired tutvused alkohooliga, mina jäin kaineks. Laiskusest olin tulnud autoga linna, kuid selle eest tänasin end hommikul.
Hellast Hundist liikusime edasi kohvik Angelisse. Seal me mõnusalt tsillisime. Tore oli kainena vaadata mööduvaid inimesi kes end suureks õhtuks on ehtinud fantaasia viljadega. Ka Anu pidas nüüd vajalikuks ülejäänud õhtu kainena püsida.
Kella üks hommikul sadasime alla klubisse. Rahvast oli väga heas tujus ja piisavas koguses minule tegutsemiseks. Kuid miski hoidis tagasi, see ei olnud ainult Anu noomivad sõnad ja kuri pilk vaid midagi enamat. Tahtsin täna lihtsalt tantsida, kuni jalad valust karjuma hakkavad. Oma suureks imestuseks avastasin, et Anu on väga hea partner, meie kehad kuulasid üksteise rütmi hästi. Nõnda me nautisime üksteise seltskonda kuni hommikul kella poole viieni. Viisin ta koju ja ütlesin tänud ilusa õhtu eest, ei mingit traagikat ega ahastusest nutvat naist. Keegi ei tahtnud mind kuskil tuppa tarida vaid sain rahulikult koju maga minna. Öörahu saabus hommikul kell viis.
Laupäev, äratus kell 12.00
Alustasin päeva kuuma dussiga ning peale mõningast mõtlemist eelmise õhtu üle läksin linna. Leppisin kokku hommikusöögi koos Krissiga.
Vanalinnas olev pitsapaar tegi olemise meeldivalt mõnusaks. Kuna päev oli erakorraliselt soe ja päikseline siis jalutasime pikalt mööda kaleriisid ja kohvikuid. Sai arutatud suhteid mis on olnud ja praegu kestavad. Jõudsime järeldusele, et peame kiiremas korras abielluma. Kuid sellest hiljem
Saabus õhtu, viisin kodaniku koju ja läksin Janale ja Eerole järgi. Tulemas oli külastus Liina juurde. Õnneks oli rahulik üritus, sest eelmise õhtu pidutsemine oli mind veidi ära väsitanud. Sõime, jõime ja mulisesime niisama öörahu saabus juba kell kaksteist.
Pühapäev, telefoni helin äratas mind kell kümme. Tuletati meelde, et pean täna Saksamaale lendama. Pakkisin asjad, pesin ja sõitsin linna. Tegin ostukeskuses kiire hommikusöögi ja läinud ma olingi. Kuid reisid ei lähe mul kunagi plaanipäraselt. Alustuseks läks mul läpaka kott katki. Edasi sain küll Tallinnast ilusti lennuki peale ja maandusin varsti ka Helsingis kuid järgmine lennuk jäi juba hiljaks, siis hakkasin aimama halba. Frankfurdist rongipeale minek oli lihtne aga järgmine ümber istumine läks keeruliseks. Kuna alguses öeldi, et rong jääb 90 min hiljaks aga siis tühistati sõit üldse ära. Olin sell hetkel kusagil Kölnis. Infost sain teada, et järgmine rong mis mulle sobiks väljub kell 5 hommikul. Eriti rõõmus selle üle ma ei olnud, juba plaanisin võimalusi öö veetmiseks rongijaamas. Kuid mingi moodi leidis üks töötaja mulle uue rongi, mis sisaldas küll jälle mõnda ümber istumist väiksemas linnas.
Suhteliselt väsinuna ja näljasena jõudsin kell üks hommikul mõtetusse kohta millest pidi saama mu kodu mõneks päevaks. Istusin taksosse ja näitasin paberil olevat aadressi. Rõõmsa näo ja vuntsidega mees teatas mulle, et olen vales linnas. Persse.
