Tere päevast, kallis Maarjamalane! :)
Nagu püssikuul on möödunud aeg meie eelmisest kirjast. Ei pane tähelegi kui aeg on j6udnud hommikust 6htule.
Tänasega l6ppes meie mangode hooaeg. Eks m6nda hilisemat sorti saab pudemetes veel korjata, aga see ei ole märkimisväärne maht. Lisaks sellele saame laia naeratusega teatada, et nüüd on see siis tehtud - m6lemas enimmaitsvamas puuvilja farmis tootatud. Banaani- ja viinamarja kasvatustes. Ei tea ühtegi teist puuvilja mis maitseks ühtemoodi hästi nii vanale kui ka noorele.
Töö viinamarja farmis oli kerge. Ilmselt on see üks kergemaid talutöid üldse. Kummardama ei pea ja upitamiseks puudub vajadus. Lisaks sellele saad nii palju kui tahad viinamarju süüa. Lopsakad kobarad l2ksid 10 kg kastidesse. Pikad viinamarja read ja suured maa-alad. See ei tule ilmselt enam kellelegi üllatuseks, et palju oli raiskamist. Tihti k6ige maitsvamad marjad visati minema, sest nende suhkur oli suisa pinnale tulnud, eriti kui nad olid päikse käes küpsenud.
Meie jaoks oli see "perekonna laager". Farmis tootas 26 inimest. Lisaks meile 24 neist olid paarid. Ülekaalus olid Sakslased, Prantslased pidasid tihedat sammu ja siis olid pudemetes paarike Hollandist, Hong Kongist ja Inglismaalt.
Meie läksime sinna vaid nädalaks ning otsustasime telgiromantikat teha. Selline elukorraldus ei maksa midagi, pealegi saad ühisdusse ja -kööki kasutada. Tuba maksab ca 100 Eek per nägu per öö. Kohale j6udes ütles juhataja meile vaikselt - meil on telke juba piisavalt, panen teid tuppa aga see ei maksa teile midagi. Üks ütlemata Jumala juhtimine oli see, sest ühel ööl sadas vihma.
Meeldejäävaks mälestuseks jäävad lehmad. Esimesel ööl, kell 5:45 hommikul hakkas vali ammumine pihta. Lähedaloleva farmi lehmad maiustasid v2rske rohuga meie lahtise akna all ja üks vasikas sattus sellest nii ekstaasi, et ei suutnud oma r66muhüüdeid pidama saada.
Teisel öösel oli vanem lehm, kombekam. Keset k6ige sügavamat und t6i oma suu meie akna k6rgusele ja lasi kuuldavale vaid ühe valju „Muuuuuu“. :D
Kogemusi jätkus igal rindel. Olles ise elanud küllaltki askeetlikku back packeri elu ning hoides end tagasi asjade kokku ostmisest, oli vastukaalus teiste saatusekaaslaste terve elamine ratastel. Kaasa oli v6etud isiklik veekeetja, röster, grill jms. Siiralt vahva oli näha kuidas autouks lükati lahti ja välja astuti oma köögitehnikaga :)
Vahepeal möödus pühadeaeg. Kui Face Booki vahendusel püüti meie suud vesiseks ajada traditsioonilise Eesti j6lumenüüga, siis v6ime julgustavalt teada anda, et troopikas elajatele ei tule kaasa tunda. Musta leiba küll laual ei olnud, kuid see-eest kuulus menüüsse sült, ahjukartulid, kalafilee karri -kookospiimas ja Austraalia kartulisalat. Maiustasime „kelluk-6untega“, litshidega, „Jack-puuviljaga“, mangode, melonite ja apelsinidega. Lisaks olid traditsioonilised Eesti piparkoogid ja kirju koer. J6ulud olid meil omade keskel. Perthist s6itsid külla Kristiina kursavend Urmo koos oma neiu Astridiga.
Nendega sai vaala kombel aega veedetud (whale of a time) – s6ime 6htust ja mängisime lauamänge. :)
Mis menüüsse puutub, siis proovime juba praegu Okeaania meeleolu kogeda läbi nende gurmee. Nt k6rvitsalehed kookospiimas.
Urmo ja Astrid naasesid Perthi pärast oma nädalast ringreisi p6hjapool. Nende esmane tööülesanne koduses viinamarja farmis oli viinamarjade pildistamine, nendest moosi tegemine ja moosi p6hjal aparatuuriga suhkrutaseme m66tmine. Nagu näha on, siis back packerite elu ei ole sugugi mitte üksluine ega mannetu :D
Aastavahetus möödus ülemusega tema rannasuvilas kala grillides. Ta tahtis linnakärast minema saada ja kutsus meid seltsiks kaasa. Tänu sellele avastasime eriti puutumata korallisopi suvila lähedal. Snorgeldamine oli taaskord nagu esmane armumine.
Kristiina keedab parajasti pirakatest mangodest moosi ja meenutame l6ppenud saagikoristust. Hilisem mangosort oli nii pirakas, et üks vili kaalus kuni 2 kg. Säärast purakat pole veel Euroopas näinud. Seda enam oli südantl6hestav visata ca 65% mangodest minema – kas olid liiga küpsed saatmiseks v6i koorel oli rohkem kui 30% pindmist ebatäiust.
Suurim uudisteteema Austraalias hetkel on 3 professionaalsest protestijast. Nad ronisid ööpimeduses Jaapanlaste laevale ja nüüd mil laev on sadamast eemaldunud tahavad koju saada. Uudis on igati omanäoline, kasv6i näitamaks kui palju toredaid ameteid maailmas leidub. :D
Mangomagus musi p6sele :)
Jan & Kris
