Wednesday, February 22, 2012

XXXIV Reisikiri

Tere, kallis inimene! :)

Meie oleme vahepeal lennanud aborigeenide hulgast aasialaste sekka ja sealt edasi saarerahva juurde.
Meie hüvastijätt kodukandi Carnarvoniga algas 16. veebruar, päev enne  äralendu. Ülemus ja ta pere korraldasid "head teed" grilli6htu. Meie omalt poolt tegime lauale praetud kartulikoori, kaerakäkke ja küpsisetorti. Need on kujunenud Austraalaste seas suureks hitiks. Nende suupistete p6hjal hindavad nad Eesti kööki k6rgelt. :)
Nagu oligi arvata, oli ülemusega hüvastijätt k6ige raskem - pisarad käisid asja juurde. Edasised paar päeva veetsime Perthi s6pradega ning juba pühapäeval suundusime Sydneysse.
Algus oli sujuv. Lennukis k6rvalistmel olnud meesterahvas pakkus oma luksustaksoga küüti linna, kus siis peatusimegi need 3 päeva kohalikus hostelis.
Esmamulje Sydneyst oli tuttavlik - nagu Singapur - puhas ja Asiaate täis. Valdavalt olid Aasia söögikohad, millel domineerisid hieroglüüfid. Järgmisel päeval südalinna suundudes nägime p6hi turismiatraktsioonide juures ka hulgaliselt valgeid inimesi.
Sydney ooperimaja ja Sydney Harbour Bridge on ilmselt sama kohustuslikud vaatamisväärsused nagu Eifeli torn Pariisis. Sedapuhku oli järjekorrad lühemad ja inimmasse vähem.
Sydney Harbour Bridgest vast niipalju, et see on suurim ühekaarega terassild maailmas. Laiust 49 m, pikkust 503 m ja k6rgust 134 m merepinnast. Seda ehitati 8 aastat ning valmis saadi 1932. Silla juurde kuuluvad ka muud grandioossed numbrid - nt terve silla värvimiseks kulub 272 000 l värvi ning kuumal päeval v6ib teras paisuda kuni 180 mm.
Meie ronisime sinna otsa. Nagu kord ja kohus anti meile selga "kosmonaudi" kombesoon, pähe sinine nokats, ümber talje turvarakmed ja teele me asusime. Kuna trajektoor pidi läbitav olema ka pensionäridele, siis jalutasime seda teekonda 2 tundi. Väga v6imsa panoraamvaate sai ülevalt.
Muus osas tuleb tunnistada, et kui Sydneys olles on meelepäraseks tegevuseks joomine ja shoppamine, siis selles osas igav ei hakka.
Täna hommikul rongiga lennujaama s6ites istusid vastas 2 vanemat Soome paari. Nende jutuhoole ei hakanud vahele segama kuid maha minnes nägid nad meie kotile 6mmeldud Eesti lipukest kirjaga "Estonia" tekkis nende nägudele r66mus äratundmine. Naeratasime ja noogutasime vastamisi, kuid p6hjamaalaste kohaselt "tere" ei öelnud. K6vahäälne ovatsioonide jagamine tunduks "kohatu".
Eks see kultuuride erinevus kajastu igal pool. Kasv6i keeleliselt. Selja taga istuvad 4 s6brannat ja jutustavad naerulagina saatel. Muu jutu käigus ütleb üks teisele: "Lits!" (inglise keeles Bitch). See on m6eldud niisama l66pimisena ja keegi seda t6siselt ei v6ta. Eesti keeles aga k6laks see vägagi otse. Samuti ei kujuta me ette, et Eestis kutsusks ülemus oma naisalluvat "Kallis" v6i "Armas" v6i e-mailide l6ppu kirjutaks l6pusoovina "armastusega". Seevastu inglise keelses kultuuris on see täiesti normaalne.
Austraaliast lahkudes oli meil situatsioon. Nimelt Vanuatu lennu peale registreerides ei tahetud meid läbi lasta. Esiteks Kristiina viisat andmebaasist kontrollides tuli teade, et viisa on kehtivuse kaotanud. Jaanuse oma oli korras. Teiseks oli teema selles, et Vanuatu n6uab tagasilennu piletit enne riiki sisenemist. Meil oli see Austraaliasse, sest väga suuri lennuliiklus sihtpunkte sellel liinil pole. Austraaliasse pääseb Eesti kodanik 3 kuuks turismiviisaga, mis tuleb 2 nädalat enne riiki sisenemist elektrooniliselt ära registreerida. Seda saab teha aga riigist väljas. Nii siis teataski meile lennufirma esindaja, et ta ei saa meid füüsiliselt registreerida lennule, sest meil puudub antud hetkel tagasti j6udes kehtiv viisa. Tunnistas, et juriidiliselt on meil 6igus. Lahendus tuli kiirelt. Pidime ostma ülejärgmise päeval tagasilennu pileti, mida saab hiljem tühistada ja raha tagasi küsida. Maksis ta omajagu tänu oma v6imalusele raha tagasi saada. Meie kaotasime sellega lihtsalt paar närvirakku ja likviidsust paariks nädalaks. Esimene probleem lahenes lihtsamalt - teisel korral kontrollides aksepteeris andmebaas Kristiina kehtivat viisat.
Kell 14 kohaliku aja järgi j6udsime kohale. Lennujaamas Vanuatu resitentide passisabast lehvitasid meile Austraalaias tuttavaks saanud s6brad. V6tsid kohe auto peale ja t6id hotelli. Hilisemad plaanid näevad ette ka nende pere külastust ning ka nende kodusaarel mingi aja elamist. Kokku peatume siin 30 päeva.
Homme juba sukelduma, nii et peame l6petama ja taas linna peale kosutama end minema :)

M6tetes teiega,
Jaanus ja Kristiina