Friday, October 30, 2009

Plaan

Just nii, mul on tekkinud plaan millest teavad veel vähesed. Need kes teavad rõõmustavad koos minuga aga samas ka mõned kurvastavad ja ei mõista mind. Saladus pole, et viimane tööpäev on mul 6. november, ka see on osa plaanist.

Täna hommikul kui meili lugesin tuli mulle ette elusuurim naeratus ja rõõm täitis südame. Mõistsin, et unistus saab aina reaalsemaks ja asi mille eest on palvetatud on vastuse saanud.

Tuesday, October 20, 2009

Mõned päevad

Vahepeal on toimunud mõned huvitavad hetked mu elus:
• Lahkusin töölt, õigemini viimane päev on 6. november
• Uusi sõpru saanud 5tk
• Mängisin näidendis, tegemist oli tantsulise draama etendusega.
• Korterit remontinud kaks korda, mitte küll enda oma aga siiski.
• Kiisal muru niitnud ja õunasid korjanud. Õunasid käisin korjamas kaks korda.
• Käinud osadusgrupis kaks korda.
• Unistanud ja planeerinud oma tuleviku 56 korda.
• Klubis tantsimas käinud üks kord. Sugulane Kerdi võitis tasuta piletid Privsse
• Noortekirikus käinud kaks korda.
• Alfa kursusel käinud kaks korda.
• Bowlingut mänginud üks kord.
• Massaažis käinud üks kord.
• Käisin valimas. IRL

Monday, October 12, 2009

hingele

Laupäeval käisin vabatahtlikuna supiköögis tööl see mõjus hingele hästi.

Thursday, October 1, 2009

vaatan

Rõskus hakkab vaikselt riietevahelt sisse pugema ja tunda on, et sügis on kätte jõudnud. Hämaraks on läinud ja ainult üksikud jalutajad täitsid veel oma kohustus neljajalgse sõbra ees. Õnneks hakkame ka meie ringiga maja juurde tagasi jõudma, kuid siis tekkis mul imelik mõtte. Peatusin ja küsisin Viviani käest „mis arvad kui salaja piiluks meie toa akent binokliga“.
Miks, kedagi pole kodus, ma lihtsalt jätsin tule põlema, et pärast oleks parem tagasi tulla.
Seda küll aga teeme nii, et sina piilud ja mina helistan samal ajal lauatelefonile ja vaatame mis juhtub.
Ära hakka peale see on õudne, ma ei taha praegu kuulata seda! Mõtle kui hirmus on kui keegi võtabki telefoni vastu. Igatahes suht imelik oleks ka kui me siin piilume ja siis mingid inimesed kõnnivad mööda ja jääme neile vahele.
Tundsin kuidas ka endal tekkis korraks ebamugav tunne selle mõtte üle aga ma ei suutnud enam peatuda.
Vivian, aga me ei jää vahele kui piilume iseennast.
Siis pole vaja ka sellega jamada, kui me oleme ise siin , siis pole ka keda vaadata. Üldse see teadmine on juba nii vastik, et keegi võib sind salaja jälgida.
„Kas sa kardad“ küsisin.
Ei, ma ei karda see on lihtsalt nõme ja nii ei tehta.
Kas sa arvad, et sa ahistad ise ennast ja rikud oma privaatsust sellega kui sa praegu vaataksid.
Aitab sellest, lähme koju!
Läksin vist liiale, kõndisime vaikides tagasi kodupoole, oli näha, et ta on pahane ja ta mõtleb mu sõnade üle. Tänane õhtu on vist jälle rikutud.