Reisikiri XVII

Tere! :)

J2rjekordne etapp on saabunud endalegi ootamatult ja kiirelt.

Nimelt n2dal tagasi laup2eval kolisime Aafrika pere juurest v2lja ~2 n2dalaks tuttava talu hoidma. Astusime tundmatusse, sest ei teadnud, kus elame p2rast seda.

Talusse j6udes tuli v2lja, et naise abikaasa oli ka kodus. Nimelt too tootab maanteedel l6igates muru helkurpostidelt ja teeservadelt. Mehe too eeldab enamus ajast kodust eemal olemist. Nt yhel korral j6udis ta koju alles p2rast 8 kuud. Kuna yks mehe toolistest oli lahkunud kuna tahtis kedagi leida (naist noh), siis tuligi mees koju uut toolist otsima.

Pyhap2eval tegime v2heke tood selles talus ja saime mehega paremini tuttavaks. Siis tekkiski peremehel soov Jaanust endale toole saada. Pyhap2eval r22kis nii kaudselt sellest toost Jaanusele, et Jaanus ei osanud kohe midagi arvata. Esmasp2eva 6htul kui Jaanus Judo trennis oli, r22kis mees Kristiinaga. Kristiina r22kis Jaanusega 6htul ja olime peremehe pakkumisega n6us. 6htul palvetasime, et kui peab nii minema, siis k6ik sujuks.

Teisip2eva hommikul l2ksime toole. Saime kenasti basiiliku 2ra korjatud kui hakkas vihma sadama. Vihma sadas t2pselt nii kaua, et s6ita kodufarmi ja r22kida peremehega t2psemalt. Mees tegi paar k6net ja juba istusime autosse, et kohalikku ARKi s6ita. Siis tuli ka p2ike uuesti v2lja. ~20 min hiljem tegi Jaanus teooriaeksameid, et saada kohalikud B-kati juhiload ja p2rast tunniajast 6ppimist veoauto teooriaeksami. M6lemad sooritas esimese korraga.

Kolmap2eval r22kis Jaanus uudisest tool ylemusele. Tol oli muidugi kahju, et heast tootajast ilma j22b, aga samas m6istis. Nyyd hakkab Jaanus teenima n2dalas rohkem kui Eestis kuuga. Ka kohalike jaoks on see kena summa.

Moodus tunnike ylemusega r22kimisest kui farmi omanik tuli ymeluse juurde ja teatas uudist - banaani kokkuostuhind on nii alla langenud, et neid ei tasu isegi puu otsast alla l6igata. Jaanuse asemele pole vaja uut inimest otsida.

Neljap2eval oli Jaanusel veoauto s6idueksami, mille ta ka kenast sooritas. Nimelt Jaanus 6ppis veoautoga (truck) s6itma tervelt 4 tunniga, mil peremees 6petas teda. Too ka2igus 6ppib traktoriga s6itma ja saab vastavad load otse peremehelt.

Nyyd l2hebki Jaanus toole maanteele. Laup2eva hommikul on v2ljas6it ja 2ra on ta oma 3 - 4 n2dalat. Siis paar p2eva kodus ja siis j2lle minema. Kokku kestab too ca 3 kuud. Kuna mehel on kahju Kristiinast, kes yksinda j22b, siis vaatas ta meie Tibukese (loe auto) yle, et Kristiinal oleks ikka korras auto, millega s6ita. Lisaks teatas, et Kristiina elab nende n-o transporditavas majas. Nimelt USAs ja Austraalias on populaarsed majad, mille saad ratastele t6sta ja siis teise kohta vundamendile t6sta. Nemad elasid selles 3-toalises majas kui oma p2rismaja ehitasid.

Kodufarmist vast niipalju, et elame apelsinipuude keskel. Nende p6hitegevus on mangod, mis valmivad detsembri l6pp - m2rts. Eelmistest aastatest on aga sygavkylmas nii palju kylmutatud mangosid, et saame neid hetkel sydamest syya. maitseb nagu j22tis v6i yles sulades nagu p2ris mango ikka.

Toofarmist niipalju, et Jaanus korjas banaane. Mehed l2ksid dzunglisse padi 6lal, yks meestest l6ikas v2ljavalitud banaanikobara maha ja allolev mees pyydis selle padjale kinni. Nyyd pidi banaanikobaraga mees seda ~50 - 60 kg kobarat ettevaatlikult mooda mudast dzunglit traktorini tassima. Jaanuse rekord oli 324 kobarat tassida yhel p2eval. Banaanidest vast niipalju, et yhe banaanipalmi eluiga on 18 kuud. Selle aja jooksul kannab ta yhe kobara ja p2rast seda l6igatakse ta maha, et v6imalus anda v6sule. Nii k2ib tootlus aastaringselt. Ja veel - Austraalias on banaan on maitsetaim (herb), mitte puuvili.

Krisrtiina ylesandeks on basiilika eest hoolitsemine - selle korjamine ja sellelt lillede nokkimine. See on p6hiosa. Ylemus on elur66mus keskealine mees, kes on seda tood teinud terve oma elu. Ta lihtsalt keeldub kontoritoost. Tema kasuks r22gib see, et ta teeb k6iki toid ka ise, nii et teab millal tooiseloomu vahetada, et mitte liigselt yhtesid lihaseid koormata.

Mis siis muud kui kohtumiseni j2rgmisel korral. Kuna Jaanus on nyyd pikemalt 2ra, siis saab temaga yhendust kas l2bi Kristiina (kristiinaraagel@gmail.com) - ta p22seb hetkev6imalustega netti kord n2dalas v6i siis l2bi telefoni. NB! Vahetasime telefonid 2ra, nii et

Jaanus +614 570 25928

Kristiina +614 24775 762

Nagunii oleme saatnud smse m6lemalt numbreilt.

Nyyd koju pakkima,

Kris ja Jan

Reisikirjad XVI

Teele, jah, teele n6nad! Pikk on tee, pikk on tee - algust ja l6ppu sel varjab silmapiir...
http://www.youtube.com/watch?v=V-TithD7izM

Lennupiletid Austraaliast on ostetud. 23. veebruar 2011 v2ljub lend Austraaliast Malaisiasse... Aga ega me kohe koju ei plaani tulla ;)P2rast kahen2dalast omaette elamist naases perekond, kelle majas elasime. Nyyd oleme 6ppinud tundma Aafrika kultuuri ja k88ki. Lisaks sellele saime l2bi kooli6petajast pereisa kooli toole. Sellest p6hiliselt pajatamegi...

AUSTRAALIA KOOLIELU

Asendasime koristajaid koolis, mis on olnud meie seniaja k6ige kergem too. K6ige raskem oli hommikune ylest6usmine, sest toop2ev algas kell 5:15 ja kestis kuni kella 9:15. P2rastl6unal kell 2 algas teine vahetus, mis kestis kella 6ni. Kuna Jaanus asendas koristajate ylemat, siis tema k2tte anti master key ja kooli k6ik turvakoodid. Meie olime viimased ja sulgesime uksed-v2ravad. Usaldus missugune kontv66raste vastu ;) Ahjaa, yksp2ev p2rast I vahetust koju jalutades n2gime delfiine vees lustimas. Nyyd on nii vaalad kui delfiinid looduses n2htud :)

Koolielust vast niipalju, et siin kestavad tunnid 40 minutit ja selle aja sees peavad 6pilased j6udma yhest klassist teise. Ehk reaalselt on tunni pikkus 35 minutit. Esimene vaheaeg tuleb kell 10.30. Lastele on igas klassis pastakad, pliiatsid, liimid jms kraam olemas. Tule ainult kohale. Kuid kohal k2ib vaid 70% 6pilastest. Lisaks sellele pakutakse riigi poolt lastele hommikusooki - neile, kes viitsivad kooli selleks ajaks tulla. P6hjus on selles, et vastasel korral ei saakski paljud lapsed p2ris toitu syya. Nt r22kis meile pereema, kuidas aborigeen (ema) oli oma ~3-4 a lapsega poes kui too hakkas nutma, et k6ht on tyhi. Mille peale ema andis lapsele 5 taala, et osta mida tahad. Paku, kas selles vanuses ostab laps kommi v6i p2ristoitu?

Koolist veel. Lastel on olemas oma hoone, kuhu peale koolip2eva minna. Ruumid on varustatud arvutitega ja suupistetega - kypsised-kr6psud + tee ja kohv. See k6ik riigi poolt. Kodundusklassis on kastide viisi toitu, sh valmis spagetid tomatikastmes purkipanduna. Riigil on t6esti palju ressursse. Sest nt Kristiina asendas tavakoristaajat, kelle ylesandeks oli koristada 6 klassiruumi ja raamatukogu + Camp schooli. Camp school on kooli k6rval asuv territoorium, kus on lisahooned - kodundusklass, p2rastkooli ruumid ja lihtsalt nn korterid, mida keegi ei kauta, kuid kus on k6ik olemas - pliidid, n6ud, pesumasinad jne - koli vaid sisse. K6ik need ruumid kuuluvad koolile, aga keegi neid eriti ei kasuta. Kuna koristaja on inimene ja tal otsest j2relvalvet ei ole, siis oli ta teinud graafiku selliselt, et 3 h p2evast koristas ta yleval koolis, kus reaalselt ka oli mida koristada ja 5 h camp schoolis, kus midagi v2ga teha ei olnud. Kuna k6ik liikumised tuli raamatusse kirja panna, siis koristajate ylem pani meile sydamele, et me liiga usinad ei oleks ja j2rgiksime vana rytmi, muidu neil tuleb probleeme.

Jaanuse too sai ysna kiirelt otsa, siis tuli ta Kristiinale appi. Kuna meie tood oleks saanud vabalt 1 inimene teha, siis oli meie suureks kaaslaseks Delfi kohvi-teetassi k6rval kui ootasime aja t2is saamist. Meie too leidis tunnustust juba I p2eval, mil raamatukogu hoidja otsis maja pealt taga, et kes tegi nii p6hjalikku tood ta ruumides. Ta oli t6esti 6nnelik. Reedel on personalil yhine hommikutee, kus tunnustatakse tublisid tootajaid. Esimesed tunnistused suurep2rase too eest anti meile. V2ga armas oli :)

Kuna siin yhiskonnas n6utakse igasugu sertifikaate erinevate tegevuste jaoks, siis kool pakkus, et kas me ei taha valitsuse kulul endale teha Police clearencit (ehk politsei kontrollib meie tausta, ega me austraalias kuskil registris pole) ja working with children luba (sisu sama, et me mingid perverdid ei ole). 2kki l2heb tulevikus vaja - armas neist :) Muidu maksaks yle ~560 EEKi yks.

6petaja amet on siin tunnustatud. 6petaja teenib aastas ~560 700 - 800 500 EEK aastas + muud hyved. M6istmatuks j22b vaid miks on 6petajatest puudus. Sest ka meie pereisa kutsuti ju siia toole. Ehk seep2rast, et lapsed siinmaal ei ole v2ga 6pihimulised. Nt kohalikus koolis 30% lastest ei k2i koolis.

Aborigeen on tore olla. Iga n2dal maksab valitsus Sulle 4000 EEK puhtalt Su rahvuse p2rast. Lisaks sellele kui synnitad, siis saad yhekorselt ~50 000 EEK ja igakuiselt saad lapsetoetust mystiliselt suure summa. Ehk seep2rast ongi paljud aborigeenid valinud kodusistumise. Pole ju otsest vajadust toole minekuks.

KULTUURIDE ERINEVUS

Aafrika kultuurist. Pereisa l2ks peale bakat Inglismaale magistrit tegema ja see on talle taganud laiema silmaringi. Pereema on traditsiooniline aafriklane, kuid p2rit ilmselt j6ukamast perekonnast. Nende 11 aastane tytar on kaotamas oma kultuuritunnuseid ja australiseerunud p2ris h2sti. Igaljuhul nende kultuurile on omane, et igal hetkel v6ivad kylalised sisse sadada ja siis tuleb nende eest hoolt kanda. See avaldub ka meie puhul, kuid v6ib l6puks probleemiks osutuda. Saame noomida, et kasutame oma toiduaineid, et me oleme ju pereliikmed, kuid samas j2lle nende kulul elamine muutub l6puks neile koormaks. Kui saaksime oma osa ka anda rahulikult, siis oleks meie arvates 6iglasem. Nemad sellest aga aru ei saa. Kuna pereema k2ib p6hiliselt 2 kohas tool, siis nad hindavad meie siinolekut. Nimelt Kristiina koristab, peseb n6usid ja teeb syya. Peretytrele vast k6ige rohkem on olnud v66ras meie Eesti-vene toidud (hakklihakaste, yhepajatoit, plov jne). Rohkem on meelt m88da itaalia k88k pizzade ja pasta roogadega. V2ga meeldib neile meie pyhap2evahommikused pannkoogi traditsioon. Muide, Austraallased soovad pannkooke v6i ja suhkruga. Teinekord lisavad veel mett vms.

Kui pere teeb syya, siis saame maitsta nende rahvusk88ki. Selleks on nt ugali, mis oma v2limuselt ja maitselt meenutab suhkru-soolata paksu mannaputru. Nad kasutavad selleks maisijahu. Sellega harjub aga kiirelt 2ra. Lisaks 6ppis ka Kristiina 2ra kuidas lavashi teha, nemad aga kutsuvad tsiabataks. V6rdlus nende kahe toiduga on siis ugali nagu kartul eestlase toidulaual ja tsiabata nagu kartulipuder, mis maitseb rohkem, aga mida tehakse harvem.

Muide, Austraalias myyakse terviselettides tatart. Selle kilohind on ~120 EEK.

Aafrika kultuurist veel. Eriti karmide juustega mustanahalised kasutavad juba lapsest saati juuksev2rvi meenutavad hapet. Nad kannavad seda peas ja kui peanahk juba p6letab piisavalt, siis pesevad selle maha. Tulemuseks on pehmemad ja sirged juuksed. Kui seda aga liiga kaua peas hoida, siis v6ib juuksed 2ra p6leda.

Aafrikas n2itab lopsakad kehavormid head eluj2rge. Selle ise2raliku suhtumise erinevust muust maailmast koges pereisa omal nahal kui ykskord peale koolivaheaega toole naastes tegi oma naiskolleegile komplimendi: "N2en, et oled kaalust juurde v6tnud." Mille peale jooksis naine nuttes minema. Ka soogilauas avaldub see. Oma v2ikese s88giisuga tytart hirmutavad nad lausega: "Kui Sa rohkem ei soo, siis muutud selliseks nagu Kristiina!"

KULTUURI6HTU

Neljap2eval vedas meid pereisa kultuuri6htule. Kuna antud linn on nii tilluke, siis on koahlikel p2ris igav siin. Iga kohaletulnud rahvus pidi oma kultuurile omase toidu kaasa tegema. Kuna meile tuli see 6htu suhteliselt ootamatu yllatusena, siis keetsime kartuleid ja tegime hakklihasousti :D Sellel 6htul s6i Jaanus pahaaimamatult k2nguruliha lihapalle ja emu grill-ribi. K2nguru oli hea ja mahlane, emu aga sitke.

Kultuuri6htu ise toimus kohalikus kinos, mis n2gi v2lja nagu tyypiline kultuurimaja. Dekoratsoonid, muusikavalik ja ylesehitus tekitas tunde nagu oleksime sattunud 80ndatesse. Austraalias on k6ik slow motion, nii et varsti meid enam yldse ei yllata v2hene ettevalmistus ega Euroopa ilumeelele erinev visuaal.

Mis aga puutub meie praegustesse plaanidesse, siis kuni laup2evani plaanisime n2dalal alguses edasi r2nnata too-otsingule. Meie plaanid tuid laup2eval kirikus jutu k2igus v2lja ja pyhap2eva hommikuks on meil too olemas. Farmi manager ytles: "Mul on enne ka Eestlased olnud, nad on head tootajad. Millal alustada saate, siis lasen praegused tyybid lahti?" Me ei tunne syymekaid, kuna manager otsis nagunii uusi inimesi. Hakkame basiilikut ja banaane korjama. V6ite arvata siis milliseks meie menyy nyyd kujuneb ;)

Lisaks palus yks tuttav naisterahvas, et me ka tema v2ikest majapidamist l2heksime valvama 2 n2dalaks kui ta Perthis puhkab. Elame tema pool, toidame koeri-linde ja saame selle eest symboolset tasu :) Beautyful nagu kohalikus keeles oeldakse :)

PS! T2na s6ime puuvilja nimega Black Sapote, mida kutsutakse puuviljade shokolaadiks. Nyyd on see kah maitstud :)

Erilisi hetki :)
Jan ja Kris