Kuidas sündis ehe.

Köik algas kavandist ja kivist. Kivi ostsin poest 0,75eur. tegemist on türkiisiga. Muu materjal on höbe.

Edasi toimus materjali valamine. Siin oli mulle abiks Anni.

Peale seda käis höbe happest läbi ja läks valtsi alla. Samal ajal valmis ka kivile kastik.

Kuid siis tuli kahjuks välja, et materjali sai liiga vähe ja köik tuli uuesti teha.
Peale valtsimist.
Sirgeks tegemine.
Edasi kleepisin kavandi metalli külge ja saagisin välja.
Vahepaeal sai lihvitud. Seda lihvimist sai peale igat protsessi teha. Järgmiseks kuju andmine.

Edasi toimus kastiku külge jootmine. Jootmisel oli mulle abiks Anni. Sest ise oleks vist küll köik üles sulatanud.

Vahepeal oli jälle lihvimine ja happes puhastamine.

Järgmisena tuli kaunistuseks traadi külge jootmine. Tegemist oli vastiku tööga kuna pind oli kumer. Kuid peale 4-korda sai ükse pool tehtud. Teisega läks kiiremini.
Ning peale seda lihvimine, poleerimine, lihvimine jne.

Veel käis ta läbi sellisest masinast nagu see sinine seal. Kasutab ultraheli laineid, et puhastada materjali. Ning tulemus on alumisel pildidl.
Ning viimane töö kivi istutamine. Tegelikult sinna vahele jäid erinevad viimistlus tegevused. Samuti lasin veel happes olla, sest liiga läikivaks läks. Tahtsin veidi tuhmimat.
Siin ta on:

Ikka Saksas veel

Tunnen end siin mugavalt. Kuna kiiret ei ole kuhugi ja elamine on tasuta. Raha kulub nii palju kui süüa ja juua tahan. Avastasin siit väga hea siidri. Maksab teine ainult 0,95eur/pudel 0,7l.
Kuid kahjuks peale ohtrat tarbimist on tekkinud mul allergia. Läksin veini peale üle. Nüüd tundun ma küll vist alkohoolikuna.
Mul tekkis siin hea vöimalus koolis ehteid valimistada. Olen viimased kolm päeva aint sellele pühendanud. Proovin siia ka pildid juurde lisada varsti. Ei saa aru miks ennem sellega tegelenud ei ole. Väga pönev on oma näppudega midagi valmis teha.
Homme lähen Hollandise. Täpsemalt Nijmegen-isse. Üks kodanik siit söidab sinnapoole ja kutsus kaasa. Peale seda tagasi Saksa. Prantsusmaale hakkan minema esmaspäeval. Pean jöudma kuidagi keset prantsusmaad. Seal kuskil on üks söbranna kelle juures saab ööbida ja veidi ringi kolada. Sealt edasi täpselt ei tea veel kuhu. Alguses plaanisin minna Hispaaniasse aga nüüd vist tuleb Kreeka.
Pühapäeval on PIDU. Kes saab tulgu ka. Üks hipi välimusega taimetoitlasest mitte alkohooli joov tüdruk korraldab seda. Tal on hull majaomanik, kes on paigutanud igale poole kaamerad. Pärast vaatab üle kes tüdrukul külas on käinud. Mötlesime, et paneme pidzaamad selga ja vötame aafrika trummi kaasa ja lähme nii külla. Selle trummi ma muide leidsin tänavalt.
Aga ok proovin kuidagi need pildid siia juurde lisada.

Tehas

Nagu sai mainitud, külastasin ehtekunstitehast. Tegevust alustas aastal 1873. Esimesteks toodeteks olid meeste uuriketid, millega tegi tehas endale nime. Hiljem lisandusid muud tegevused. Kuldajaks vöib nimetada 20-30 aastaid. Siis valmistati Art-Deco stiilis ehteid.

Väga palju on seal erinevaid pisikesi vidinaid, mille abil saab valmistada prosse ja medaleid. Riiulid olid lihtsalt pungil neist. Köiki neid vöis ka näppida. Vähemalt keegi ei olnud meie körval keelamas.

Enamus masinad tehases on töökorras. Väga huvitavad ja keerulised näevad välja. Valmistatud enne II maailmasöda valdavalt.

Läks veidi ajalootunniks kätte. Kindlasti teid hoopis huvitab, kes on need kaks kaunitari. Miks nad on koos minuga reisil.

Idar-Oberstein

Jöudsin ilusti Saksamaale kohale. Täpsemalt Idar-Obersteini. Koht asub päris Prantsusmaa piiri ligidal. Ilmad on neil siin supper head. Praegu öues +35. Linn ise on väga kena asub kaljude vahel. Majad on armsa välimusega nagu muinasjuttust pärit. Kunagi oli see euroopa ehtekunsti keskus. Jälgesid on sellest igal pool näha. Eriti levinud oli kivilihvimine. Mitmel pool on näha suuri ehtekunsti tehaseid. Majad pärinevad valdavalt enne teist maailasödat. Ka ise elan ühes sellises. Lae körgus 3.5m
Nikertusi nii kipsist kui puidust on igal pool näha. Möned majad on ehitud lausa poolvääriskividega.

Aga eile peale kohale j6udmist eriti puhata ei saanud. Sain korraks maha istuda ööbimis kohta kui öeldi, et peole on meid kutsutud. Kuna Idar-Oberstienis on ehtekunsti ülikool v6i midagi sarnast. Siis üks tudeng teeb lahkumis pidu. Läheb tagasi Koreasse. Süüa oli vägevalt tehtud. Alates läbipaistvatest nuudlitest, löpetades muude asjadega mille nime ei tea.

Naiste ülekaal oli loomulikult suur 20n ja 4m aga mis teha ehtekunst on selline ala. Rahvuseid oli: Saksa, Austraalia, Eesti :) ja Bulgaaria. Kahjuks peost täit mönu ei saanud kuna olin 36 tundi magamatta olnud.



Siin on üks kalju mille otsa pean kohe kindlasti ronima. Keset kaljut aga on kirik. Legend räägib sedasi: Üks tüüp viskas oma venna sealt mäeotsast alla. Pärast aga mötles, et vist ikka ei oleks pidanud tegema. Sinna kuhu ta vend kukkus ehitas ta kiriku. Nüüd k6ik paksud saksa turistid ronivad sinna üles mööda treppe, et ikka näha kuhu täpselt teine maha prantsatas.

Ise olen kaval lähen mingil öösel sinna ülesse, siis kuumus ei niida jalust maha.





Plaanin siin linnas olla mönda aega. Lihtsalt näha on nii palju siiin. Varsti saan minna kolama tehasesse, kus ehteid valmistadi :),

Reede 13. on minek

Saatus tegi oma tegemisi minu kallal. Nimelt töölt koondati. Sai oldud 8aastat tööl järiest Puukeskus AS aga nüüd kõik. Kuid olen imelikult õnnelik. Hommikul tõustes u. kell kümme, lähen peegli ette.
Vastu vaatab kahtlane naeratus. Seda nägu pole kaua näinud.
Töölt sain kolme kuu koondus rahad. Selle eest maksin kõik võlad Hansapangale tagasi. Hää tunne kohe. Veidi jäi raha veel üle selle eest ostsin endale lennupileti Saksamaale Frankfurti.
Lend läheb Reede 13.
Plaan on siis mõnda aega euroopas ringi reisida. Transpordiks kasutan hääletamist. Magamiseks telki.
Nägemist Eesti, järgmine postitus tuleb juba läänest.

Üheotsapilet

Noo siit ta algab, teekond sinna kuhu unistused viivad.