Monday, April 30, 2012

XXXVI Reisikiri


Xin cháo! :)

Oleme oma reisimisega j6udnud otsakorrale. Lennupiletid ostetud ja Vietnam nähtud.
27. märts 6htu maandus meie lennuk Saigonis v6i tänapäevase nimetusega Ho Chi Minh citys. Linnale anti onu Ho nimi austuse avaldamiseks. Onu Ho on Vietnamis nagu Lenin Nõukogude Liidus.
Esmasteks märks6nadeks olid liiklus, kohv ja inimeste leidlikkus. Nagu igas Aasia riigis on ka siin lääneinimesele elevust tekitav kaos. Kohaliku jaoks on aga k6ik väga lihtne – suuremal on ees6igus ja roller on „nähtamatu“. Lexused, porsched ja mercedesed on aga v6rdsemast v6rdseimad ja nemad v6ivad kõike teha. Ka tipptunni ajal end keset teed ümber pöörata pannes sellega ülejäänud liikluse seisma. Kõnnitee on h6ivatud s6itvate rollerite, parkivate rollerite või kohalike tänavasöögikohtadega. Jalgsi liigutakse enamasti kõnnitee ääres. Et olukorda põnevamaks muuta tuleb hoida meeled valvsad vastassuunas sõitvate rollerite osas. Nemad kasutavad ka kõnnitee äärset ala.
Vietnamit peetakse kohviarmastajate paradiisiks. Kohv on pigem maius kui soe jook. Kohalikud joovad seda regulaarselt karastusjoogi asemel ning isegi ca 4aastased lapsed limpsivad seda. Kohvi eripäraks on selle kangus – see on süsimust tihke vedelik.
Vietnam on maa, kus fotograafil igav ei hakka. Leidlikkust ja omalaadset lähenemist v6ib igal sammul näha. Nt erinevad viisid kauba transportimiseks rolleril, jalgratta esilamp konservikarbist ja loomade joogikausiks tagurpidi lükatud rehv, mille keskossa löödud vineerplaat.
Kommunistlikule maale omaselt on töökus k6rges hinnas. Igal inimesel on töö, olgu siis nii põhjendamatu sisuga kui tahes. Päevad on pikad - ärgatakse kell 4 – 5 hommikul, suurlinnas alustatakse oma päeva v6imlemisega avalikus pargis ning asjad pakitakse tööpostil kokku ca 10 paiku õhtul.

M6ned vahvad kultuurieripärad. Vietnamlastel on kombeks koeri süüa. Nad teevad seda siis kui raha ei ole parema liha ostmiseks v6i kui tegemist on halva koeraga. Ratsionaalselt asjale lähenedes on ju igati m6istlik – hulkuvaid koeri ei ole ning kodudes on vaid head koerad. Loomaarmastajale on aga õõvastav mööda jalutada tänava söögikohtadest, kus on grillitud koer vitriinis, hambad irevile jäänud. Nende teine delikatess ei pane ka just mahlasid tööle – toores muna, kus loode hakanud arenema. Nende jaoks on see m6nus kr6mps rüübe.  
Neid kultuurieripärasid ole palju veel, nendest aga juba kui kohtume. Meie reisisime lõunast põhja – Can Thost Sapasse. Keskosas, Nha Trangis, tegi Jaanus rescue diveri paberid. See koht iseenesest nõuab eraldi väljatoomist. Nha Trang on nimelt venelaste sihtkoht. Sealsed Vietnamlased räägivad vene keelt, menüüd on vene keeles, ekskursioonide nimi on nt „Dima tours“, shokolaad on „Aljona“ ning butiik „Oksana“. See on suurima rannaosaga linn Vietnamis.
Kui meie Vietnami reisi v6rrelda palverännakuga, siis Sapa oleks meie Meka. Super ilusad mäed, ilusad inimesed (mägih6im on välimuslikult tavapärasest Vietnamlasest erinev) ja rahulik eluolu. Meie parim tegevus Vietnamis oligi Sapas – 2päevane jalgsimatk läbi kohalike külade koos kodumajutusega.
Esimene päev viis meid konstantselt ülesmäge. Vaade oli võrratu, loodus laulis ning teisi turiste vastu ei tulnud. Meie ja meie giidid. 6htuks jõudsime kodumajutusse, mis asus eraldatuna muust külast mäe otsas. Kogemus oli vahetu ja meeldejääv. Kui õhtul hakkas Kristiina naistega süüa tegema, selgus, et majal puudub korsten ning söögitegemine käib ainult elaval tulel. Ses suhtes oli tore kogemus, et õhates võis eeldada, et nõnda elasid ka muistsed Eestlased. Meie kehad olid ainult nõrgad – silmad jooksid vett ja soov pidi suur olema tuppa jäämiseks. See aga ei heidutanud meid – õhtul käisime ürdivannis (õigemini ürditünnis) ning hommikul üles ärgates tervitasid mäed.  

Hetkel lööme aega surnuks Hanois. 7. mai jõuame Soome, kus külastame sealseid sõpru ning “pehmendame“ oma koju jõudmist. 11. mai  plaanime Eestisse randuda.
Kasutades juhust laseme info liikvele. Eestisse j6udes tahame endale praktilise kasutatud auto osta. Ideaalis oleks universaalkere ning diiselmootor. Kui kellelgi on midagi pakkuda, oleksime väga tänulikud.
Teine ost on pisut kaalukam. Soovime osta 1 – 2 toalist korterit Tallinnasse v6i Tartusse. Ka siinkohal igasugune infoliikumine oleks teretulnud. ;)

Suured tänud, et olete k6ik need 827 reisipäeva meiega olnud ning reisimuljeid jaganud.

Peatsete kohtumisteni,
Jan ja Kris

No comments: