H2mmastav kuidas vahepeal on t2itunud mu yks kauaaegne unistsus. M2letan, kui olin v2ike poiss ja koos vanaisaga vaatasime televiisorist Soome YLE I. Istusime koos diivanil ja j2lgisime imelisi seiklusi l2bi Jacques Cousteau silmade. Tema pikki r2nnakuid ookeanidel ja seda sygavat veealust maailma.
Unistasin, et n2eksin vaalu oma silmaga. Kas nad on t6esti nii suured, kas nad t6esti hyppavad yles ja langevad tagasi vette pritsides laineid k6rgele 6hku?!? See k6ik tundus nii imeline ja samas kauge, et aastateks olin unustanud oma lapsep6lve soovi.
Kuid nyyd n2gin neid… nad t6esti hyppavad ja m2ngivad ookeanis pritside vahust vett k6rgele taeva poole. Nende suurus on h2mmastav, sa v6id seista tunde tuulisel rannal lihtsalt j2lgides neid. Korraks olin taas see pisike poiss, kes istus vanaisa k6rval diivanil ja imetles kui ilus see maailm on.
No comments:
Post a Comment