nädalavahetus

Möödunud on kaunis nädalavahetus Lõuna-Eestis sõprade ja Jumala seltsis. Käisime koos rahvaga Valga koguduse 100 aastapäeval. Pidustused ise algasid laupäeval aga meie läksime sinna kohale juba reede õhtuks, et olla rõõmsalt värske selleks tähtsaks päevaks. Sõit oli küll veidi väsitav kuna vihma sadas ja oli pime ja kuidagi ei õnnestunud sõidu alguses end eelnevast nädalast välja lülitada. Kuid Tartu kus oli väike peatus ja sai Hellevi peale võetud, kulges ülejäänud tee lihtsamini.

Kui välja arvata kaks jänest kes väga tahtsid auto alla tormata. See oli nii imelik, ennem kui nad teele jooksid tundsin, et pean ennast ülejäänud seltskonnast välja lülitama ja kiirust vähendama. Keskendusin teele sest teadsin kohe nüüd midagi juhtub. Mõõdus vaid mõni minut ja jänkud olid kohal, kahekesi tormasid auto ette, tundsin, et kiiruse olin ikka liiga suureks jätnud. Rooliga ei saanud järsult pöörata kuna vihma sadas ja maantee oli väga libe Arvasin, et parem sõidan neile otsa kui panen sõprade elu ohtu. Kuid õnneks läks kõik hästi ja sain rahulikult pidurdada ilma, et auto oleks libisema hakanud ja jänku poisid lipsasid minema ja mina mõttes tänasin Jumalat.

Õhtul hilja aga saabusime Valgasse kus meid ootas armas koduke ja lahked inimesed.

Järgmine päev oli ülimalt meeldiv, läksime hommikul kirikusse kus oli tavaline teenistus ja peal väikest lõunat ja ettevalmistusi õhtuseks kontserdiks suundusime sinna tagasi. Valga koguduse pidustused kulgesid hästi ja tunda oli, et meid õnnistati selle tegevuse juures täiega. Sest ühtegi äpardust ei juhtunud ja õhtujuhtidel olid sõnad kõik meeles ja jutt kulges sujuvalt. Ka kõik muud esinejad said endale võetud kohustusega suurepäraselt hakkama ja helimehed kes oli selleks kontserdiks kohale kutsutud oli samuti andekad. Minul endal oli kõige parem osa, sain seda tegevust vaikides pealt jälgida ja nautida.

Laupäeva õhtuks aga sõitsime veel Tartusse kus toimus kohvik/kirik ma ise küll väga palju seal osaleda ei saanud sest mu kulla-kallis õde vajas suuuurt kallistust. Nõnda me istusime ja jutustasime temaga mis oli üks parimaid asju üldse see nädalavahetus. Kui päris öö hakkas kätte jõudma läksin tagasi kirikusse kus seekord ööbisin. See õhtu oli uni eriti magus ja rahulik ja õnneks ka toa kaaslased ei norsanud..

Hommik algas meile kolmel kell 11 või vähemalt siis said kõik infarkti kui Efka telefon helisema hakkas. Ma ise olin küll õnneks juba varem tõusnud ja lugesin sügavalt raamatut aga ehmatus oli siiski korralik. Raamatu lugemine on üldse üks mu lemmik tegevus pühapäevahommikuti. Igatahes olime asjalikud ja kui saime pestud, kammitud läksime linna pannkooke sööma. Algne plaan oli ka minna veel emajõele laevaga sõitma kuid see jäi seekord ära. Selle asemel tegime kauni Eestimaa tuuri. Mõned pildid neist on ka Fasebookis üleval. Oli veel igasuguseid põnevaid ja meeli ülendavaid hetki aga nendest teinekord.

Igatahes väga õnnistatud nädalavahetus oli ja ma armastan oma õde vääääga palju.