Mõtted

Tulin vaikselt nii, et sai ei märganud mind. Tulin sealt poolt kus päike loojub ja muinasjutt algab, tulin vaikselt läbi une. Nii oli kõige parem sa ei kahtlustanud midagi. Vajusin su peale kui udu mis on ilus ja põnev aga samas ka veidi hirmutav. Udu on hea, muudab kõik häguseks mida sa näed ja mõtled ainult minust, udust.

Ole vaikselt, ära torma, kõik on hägune võid kukkuda, oota, naudi. Tulin sealt kus päike loojub ja uned algavad, oota, lase end vabaks, naudi.

Hinga, hinga mind sisse võta endaase, olen pehme ja mahe, naudi. Nüüd oleme koos, teame üksteise saladusi, vaata mind, kas näed, olen kõikjal su ümber ja sees, oleme nüüd koos, naudime.

Sosin, kas kuuled tuul sosistab. Ta annab märgu, et päike tõuseb, ära kurvasta, kas tuled õhtul uuesti? Mina tulen, ootan sind siin, metsatukas, põllu ääres.
Tulebki tuul, pean nüüd minema.