Just lõppes nädalavahetuse Aikido laager ja lihased on mõnusalt haiged. Meid oli õpetamas Eiji Katsurada sensei ehk üks Jaapanlane. Trennid ja kogu see melu oli okei aga kui rääkisin õpetajaga juttu siis tihti läks teema minu Jaapani reiside peal. Kui olin seal kohapeal siis ei tundunudki nagu midagi erilist selles olevat aga nüüd tagasi kodus olles mõistan, et on alles vedanud mul.
Mõnikord rääkides inimestega kelle on huvi tekkinud Jaapani vastu kas läbi Aikido või muud moodi siis huvitav on jälgida nende mõtteid. Igal ühel on oma ettekujutus ja arusaamine, mõnikord ikka päris naljaks. Praegu tuli meelde üks müüt, et Jaapan on nii kaugel ja kallis, et sinna on tavainimene ei pääse. Ka suhtlemine on meeletult keeruline ja söögist pole mõtet rääkida, sest teada on, et koeri tänavapeal kõndimas pole näha.
Ok nüüd pingutasin veidi küll üle aga siiski. Vahest mõtlen kui palju asju jääb nägemata mu tuttavatel just tänu mugavuse ja laiskusele. Mina ise hullult naudin reisimist ja eriti seda tunned, et ma ei tea kus järgmine öösel magan. Tore on kogeda seda teadmatust see kuidagi vabastab ja järsku saa avastad, et oled keset pöörast seiklust. Ma siin vaikselt mõtlen, et kuhu järgmisena minna.
No comments:
Post a Comment