Ülbe mees.

Minust on saamas tõsiselt haige liikleja. Olen üks neist kes sõidab sulle ülbelt kõrvale, lükkab suuna sisse ja hakkab suruma. Alati on vaja sõeluda teiste vahel. Bussi rida on nagu minu jaoks loodud. Kuidas ma küll ilma selleta ennem hakkama sain???
Kuid miks ma nii käitun, selleks on vaja teha eneseanalüüs. Kuna müügi töö on suht pingeline ja ka päevajooksul koguneb kohtumisi ja tegemisi palju, siis aega tegutseda on ainult 8 tundi. Sealt arvesta maha:
Esimese kohvi joomine ja ärkamine, arvuti töölepanemine 30min.
Hommikune meilides surfamine 45min.
Päeva planeerimine 30min.
Paanika lahendamine ja lao kirumine 2h.
Nüüd on juba kell 12 läbi, tuleb lõuna 30min (tegelikult 1h).
Vahepeal on vaja jälle tellimusi täita ja hinnapakkumisi teha, pluss jooksvad probleemid 2h.
Kell on kuskil kolm läbi. Sinna võib veel juurde lisada tööpäeva lõpu, kus kapsas on koos ja igasugune asjalik tegutsemine on välistatud 30min.
Ehk kliendide külastamiseks(autoga sõitmiseks) on sul päevapeale kusagil 1h.
Nüüd saate aru miks ma ülbitsen linnas.