Uus töö.

Nii siis, minust on saanud jälle müügi maailma lits. Kuid ei kurda, täitsa tore on. Stressi pole tekkinud, minul vähemalt. Mõnel teisel seal on ikka päris korralik siiber. Ega väga palju neid inimesi komenteerida veel ei saa, vaja ikka veidi tundma õppida. Imelik on see, et ühtegi roppu sõna pole veel kuulnud. Äkki selle pärast, et meil nais ülemus Pr. Maasikas. Isegi mingeid pede juttu pole ka tulnud. Vahest ikka tuletan meelde vanu häid Puukeskuse aegu. Kus ikka bede olemine oli au asi, ning ahistamine oli igapääevane nähtus. Ning naiste päevade tulekut teatsid mehed peast.
Aga mida on tänapäeval ültse vaja, et olla modernse lits? Selleks on läpakas, mobla, auto, s...ta kanti julgust ja nahaalsust. Uks vaja kohe matiks lüüa kui kliedi juurde lähed. Lennata peale ja rämetalt molli sõita. Ning vaata siis kuidas kroovi voolab. See on üks võimalus. Mis see teine on, seda ma ei ütle.
Minu uus töölaud.

Vahepeal sain ühe laheda punane pea tüdrukuga tuttavaks EOK treeneri koolituse. Ta tegeleb sellise asjaga nagu www.rullest.ee nimi Karin. Ennem teda, aga samal koolituse Annega, tal alaks on http://www.riveta.ee/?main_id=33&lang=est
Mõlemad on väga asjalikud kodanikud. Anne juures olen juba nädal aega trenni tegemas käinud ja nii muuseas ka kohvikus : )
Karini juurde trenni veel ei julge minna. See on ikka haige ala, teen ennast täiega lolliks.
Minu puhul see midagi uut muidugi ei ole, sest uus kogemus mis sealt saada võib on supper. Äkki ka hea uue sõbra.
Kuid neist mõlemast järgmine kord.

Mis sai peale Bulgaariat ?

Tegelt nüüd mugavalt tagasi Eestis, Bulgaarias sai muide reisitud mägedes ja muidu sisemaal. Täitsa funn oli. Pärast seda tuli veel Rumeenia ja Hungari. Igatahes kogu reis läks hästi. Raha kulus nii palju kui vaja oli, kaks kuud euroopas oli odav. Kellel võimalust on need aga pakkigu kott ja nägemist.

Eestis siin on mõnusalt oldud, vaikselt olen otsinud tööd. alguses küll mitte väga aktiivselt, sest olen ära harjunud vaba eluga. Telefon on vaikne, ka ise olen rahulik. Palju sõidan jalgrattaga ringi ja kuulan musa. Vahest unustan end liiga ära ja laulan keset narva mnt. Pidevalt on selline loll naeratus näol, küll elu on ikka hea. Isegi käimis tempo on aeglasemaks jäänud.

Aga ka tööd on vaja nüüd teha. Käisingi esimest päeva täna kohal. Mu nimetus on vist toode müügi juht või midagi sinna poole. Väga imelik oli tõusta hommikul kell 7.00 üles. Keha oli täielikus shokkis, tavaliselt hommik algab mul kuskil kell 10-11.
Tõmbasin hommiku kohvi sisse, pesin kikud puhtaks, ajasin viigipüksi jalga ja tuld. Muidugi otsustasin kohale minna rattaga, raisk külm oli -1. Aga samas ka tore, mantel lehvis tuules, soni peas ning laulsin kõva häälega. Sirge seljaga sõitsin läbi ummikus seisvate autode, nii mõnigi põrnitses mind vastikult, teistel tuli aga naeatus näole.
Päev möödus hästi. Ülemus Maasikas oli tore ja ka teised kodanikud käitusid viisakalt. Firmas endas toimuvad küll suured muutused. Paljud vanad kalad on läinud, koos nendega ka nii mõnigi äri saladus. Kuid seda põnevam mulle ei pea kellegi vanat s...a ülevõtma vaid saan oma nägemise järgi tegutseda.