Wednesday, February 27, 2013

XXXX Reisikiri


Bonjour :)

Le tervitused le Pariisist nagu üks meie s6branna kommenteeris! :)

T6epoolest, pärast 33 h liikvel olekut j6udsime 6nnelikena oma Pariisi hosteli tuppa. Kui lennukist välja astusime, siis paratamatult oli esimene küsimus, et miks me pidime siia Euroopasse tagasi nii kiiresti ronima? 6nneks oli see vaid ajutine meeltesegadus. Eriti pärast seda kui sai külastatud kohalikku matkapoodi, kus sai hunnikus sooje asju kokku ostetud. Müts peas ja kindad käes hakkas juba kodusem tunne.

Reisi algusest on kujunenud meil väike „hobi“ – proovida lennuliine, mida varem pole kasutanud. Kui minek Eestist toimus Uzbekistani lennuliiniga, vahepeatusena Tashkendis siis nüüd naasesime Euroopasse Ida Hiina lennuliiniga. Igati meeldiv ja  mälestusi pakkuv reis oli. Nagu arvata v6is oli ülekaalukalt aasia rahvusest reisijaid. Sellest ka kultuurieripärad. Alustades kasv6i nuuskamiskultuurist – ninalöristus v6i pihku nuuskamine, l6petades p6nevate toitudega. Meie jaoks vast k6ige meeldejäävam kultuurieripära oli kohalike vali hääl. Ilmselt nende jaoks oli OK kasutada hääletugevust, mis lääne inimesele jätab karjumise mulje. Kasv6i naine, kes lennukis meie k6rval istus, rääkis oma mehega nii et pool ruumi oli täidetud nende vestlusega. V6i stjuardid ja stjuardessid vestlesid omavahel lennu ajal. Eks neid näiteid oli veel. Aga k6ige pikem verbaalne kommunikatsioon oli tund enne meie lennukisse minekut Shanghai lennujaamas. Grupp naisi karjus korda mööda lennuliini töötajatega tund aega ja pisut rohkem. Keelt m6istmata ei osanud kaasa rääkida, kuid vahepeal läks asi nii hoogu, et panime panused käsikähmlusele.

Pariisist vast niipalju ei oska veel kaasa rääkida, sest juba homme s6idame St Jean Pied de Port’i. Ülehomme alustame Püreneede ületamist. Interneti pääsemist edasisel reisil ei oska hinnata. Kuna kogu oma varandust tassime seljas, siis pidime muude asjade osas hakkama ka askeetlikuks tehnika osas. Jätame arvuti maha ja lepime nutitelefonidega.

Paar asja jäid aga sellest kunagisest moepealinnast meelde. K6ik kerjajad olid oma tööpostil lemmikloomadega. Neljajalgsed s6brad olid küll teki all, kuid ikkagi tundusid külmunud olevat. Teiseks, Malaisias oskas suvaline töömees rääkida inglise keeles, siin aga kui leiad m6ne, kellega vestlust arendada, hakkad suures r66must käsi plaksutama. Puuviljad Pariisis on m6istlikuma hinnaga kui Kuala Lumpuris, ilma et Sa läheksid spetsiaalselt kohalikule turule jahti pidama.


Rendez-vous,

Jean and Christina

Saturday, February 23, 2013

XXXIX Reisikiri

Hei hoo...

... hei hoo, käib töö ja vile koos! ... Töö jätsime Aussi ja vilega
j6udsime Malaisiasse.

Aussi l6pusirge oli igati meeldejääv ja töökas. Aitasime oma kohalikku
s6pra Jacki tema troopiliste puuviljade farmis.  Nagu metslased
tuuseldasime matseetadega banaanisalus. Oi kus sai banaanipalmid
ilusaks raseeritud. Osa päikesevalminud banaane saime päästa kah.
6nnelikult j6udsid need meie k6htu. Päästeoperatsioonil osalesid k6ik
meie s6brad. Raske oli sellise koguse söömine aga hakkama saime. :)

Lisaks sai suure nahutuse osaliseks lopsakas umbrohi, mis tahtis
lämmatada noored papaia puud. Meie 6lule jäi kanda ka litshide söömine.

Tööd oli palju aga ühele poole sai sellega. Allan, Vallo ja Marju jäid
Eesti lippu Carnarvonis k6rgel hoidma.

13. veebruar maandus meie lennuk Malaisias. Selleks hetkeks oli
toimunud muutus meie lähituleviku plaanide osas. Nimelt 2 kuu
sukeldumise asemel Tais otsustasime Camino de Santiago kasuks. Ehk
Trambergid trambivad ülejäänud reisi. :) 26. veebruar j6uab meie
metallist lind Pariisi, kus peatume ca 3 päeva ja sealt siis edasi alla Läände.

Meie aeg Malaisias on napp nagu kevadine miniseelik. Külastasime
koduseks saanud Cameron Highlandsi. Matkasime kohalikel jungliradadel
jalad soojaks ja tutvusime Eesti paariga. Kui muidu oleme pigem
Eestlasi vältinud, kuna meie s6nav6tt joomalugudest jääb napiks, siis
nemad särasid ereda tähena CH toidupoes leiba ostes. :) Nad pakkusid maitsvat 
ja kosutavat seltskonda.
Cameron Highlandsist suundusime edasi Melakasse. See on lääne
backpackeri meka. Puhas, turvaline, tsiviliseeritud ja rohkete
ajalooliste renoveeritud hoonetega. Kuna puhkamine v6tab omajagu
ajast, siis peame veel Melakas ringi uudistama, et täit ülevaadet saada.

Oleme olnud 3 öömajas kus on lemmikud. Ühes oli 2 iguaanat ja kass
Jacki. Teises karvane koer Bibi ja kolmandas koerad ja kassid.
Iguaanad olid t6elised nupsikud. Vaikselt nosisid oma lehti ja tundsid
r66mu kui neid k6hu alt sügada. Muude loomade osas v6ib öelda, et neil
on pissipidu, kuhu igaüks on kutsutud. :) Tänu Anule t6stsime oma
jalan6ud targu tuppa, kuna kass Jacki siristas omal valikul külaliste
jalavarjudesse. M6ne külalise tuppa pääsedes jagas ta nendega oma
ekskrementi. Ööseti lobises valjult ja hommikul terroriseeris
iguaanasid nende puuri ees patseerides.

Kui karvane koer Bibi oli lasknud erksa kollase loigu meie kottide
vahetuslähedusse, siis jäi Kristiina ülesandeks tema tähelepanu
h6ivata mängimisega kuniks Jaanus klaaris ööbimise rahaasjad ja saime
kotid tuppa viia. Bibi peremees rääkis, et Moslemite jaoks on koerad
jäledad ja seet6ttu ei saa ta Bibiga 6ue minna. Niisiis kui Bibil on
häda, siis ta ei häbene ega hoia tagasi. Oma pead aga selle väite osas
anda ei julge.

6htuse liiklusvurina saatel ütleme peatse kohtumiseni :)

Jan ja Kris