aga tegelikult ka. Vaatamata kõigele mis meie ümber toimub on ikka tore siin olla. Avastasin hiljuti, et Peetrus veel ikka ei taha mind enda juurde ega mul sinna ka kiiret pole. Mõnikord on vaja sellist erilist ehmatust elus, et saada aru kui tänulik peaksin olema loojale, et saan siin olla. Ehmatavaks teguriks võib olla tramm, kes sulle külje pealt sisse sõidab ja sa mõistad, et mis oleks juhtunud kui sekund aeglasemlt oleksin sõitnud. Vahest on vaja ehmumiseks armumist, olgu see siis uude poissi või tüdruksse ka sellel pole vahet. Kuid on vaja midagi sellist arusaamiseks, et elu see on enamat kui üheksast viieni tööl käimine. Võta riske ja mine, ära vaata tagasi, ära jää seisma. Kui korra oled tundnud surma ingli lähetust siis näed elu mis on elamata jäänud.
Aitab moraalist, praegu vaikselt organiseerime siin jalksi palverännakut Hispaaniasse. Sellest saab kindlasti üks huvitav kogeus eluks. Kogu teekonna läbime palavas kuumuses ja jalksi kõndides. Pole kindel mis meid ees ootab aga tunnen, et seda on vaja teha. Vajalikust varustuset on enamus juba olemas, puudu veel magamiskott ja joogipudel. Minek on Juulis.
